X hits on this document

315 views

0 shares

0 downloads

0 comments

12 / 76

Venemaal pandi agraar- ja maareformile alus 1990. aastal. Reformi eesmärgiks on luua eeldused maa efektiivseks majandamiseks ning tagada selle otstarbekas kasutamine maa ümberjagamise teel (Nikonov 1992). Linnades läbiviidava maareformi üheks eesmärgiks seati maakasutuse planeerimise korraldamine arvestades piirkonna eripära (Turtnev jt 2004). Esimese sammuna jagati maaressursid ümber väiketalupidajate, puuviljaaia kasutajate ning suuremate põllumajandusliku tootmisega tegelevate talude vahel. Maareformi korraldamiseks võeti vastu seadus, millega moodustati maavaru, mida siis kasutusse jagada. Maavaru sisaldas nii viljakaid põllumajanduslikke maid kui ka väheväärtuslikke maa-alasid. Põllumajandusliku maa jagamisega seotud otsuste tegemise aluseks on muuhulgas olnud maa taotleja amet ning ka teenistusaja pikkus (Adams 1995). 1992. aastal vastuvõetud seadusega tunnustati Venemaal esmakordselt kaht tüüpi maa omandit:

riigi- ja linnamaa;

eraomanduses olev maa (Nikonov 1992).

Venemaal on maareformi läbiviimise põhiraskus pandud kohalikele omavalitsustele. Maareformikomitee tagab maakorralduse, organisatoorsed küsimused, kontrollfunktsiooni ning konsulteerimise. Venemaal maad ei tagastata, samuti ei anta maad välisriikide kodanikele eraomandisse. Maareformi käigus annavad kohalikud omavalitsusorganid maad eraomandusse kas tasu eest või tasuta. Viimane võimalus on küllaltki kaalukas. Nii antakse talule esialgne maatükk tasuta. Ülejäänud talule vajalik maa, kuni teatava piirsuuruseni, antakse tasu eest. Suvila- ja garaažiomanikud ning tootmishooneid omavad isikud saavad maa tasuta juhul kui maa on eraldatud enne maareformi seaduse jõustumist. Samuti on jäetud võimalus maatükk tagasi võtta maakasutajalt, kes seda halvasti kasutab. Uued maaomanikud saavad vastavalt seadusele esimese viie aasta jooksul maad müüa vaid kohalikele omavalitsustele (Kalbus 1991).

2001. aastal võeti Venemaal vastu uus maakoodeks, mille alusel tehti oluline muudatus maasuhetes. Nimetatud regulatsioon sätestab alused linnamaade eraomandisse andmiseks (O´Brien jt 2004).

Document info
Document views315
Page views315
Page last viewedSat Dec 03 10:47:20 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments