X hits on this document

363 views

0 shares

0 downloads

0 comments

17 / 76

Solon Barraclouch on märkinud, et maareform igas riigis, nagu ka iga riik ja ühiskond tervikuna, on piisavalt unikaalne, mistõttu on raske välja tuua üldiseid seaduspärasusi või reegleid, kuidas reformi teostada. Maareformi suurima ohuna käsitleb Solon Barraclough maareformi läbiviimist avalike huvide asemel mõnede poliitikute või institutsioonide kitsastes huvides (Barraclouch 1999). Maade tagastamine, kui üks osa maareformist, on esmajoones administratiivne, mitte juriidiline protsess (Miller 2003). Samuti on M. Adams osundanud asjaolule, et reform saab olla edukas ainult siis, kui eelnevalt on ettevalmistatud bürokraatlik aparaat ning on tagatud piisavad rahalised vahendid. Oluline, kuid mitte piisav element edukaks maareformi protsessi läbiviimise jaoks on tõeline poliitiline kokkulepe maa liidrite ja administratiivse võimu vahel. Paljude riikide maareformid on ebaõnnestunud, sest neid hakati teostama valitsuse tegutsemise kriitilisel ajal (Adams 1995).

Poola filosoof Adam Michnik on märkinud “Igaüks meist teab, kuidas minnakse üle turumajanduselt totalitaarsele plaanimajandusele. Kellelgi ei ole aga kogemusi, kuidas minna totalitaarselt majanduselt turumajandusele, riigi omandi monopolilt majandamissubjektide pluralismile” (Michnik 1990).

Kokkuvõttes saab märkida, et kuigi 20. sajandi viimastel kümnenditel Kesk- ja Ida-Euroopas alanud maareformide peaeesmärk on olnud sarnane – taastada maa tsiviilkäive ning tagada selle efektiivne kasutamine, on rakendatavad meetodid ning vastuvõetud regulatsioonid erinevad. Maareformi läbiviivatel riikidel ei ole olnud võimalik õppida üksteise kogemustest, sest ettevalmistustööd on toimunud üldjuhul samaaegselt. Maareformi läbiviimine kõikides Kesk- ja Ida- Euroopa riikides on olnud keeruline, sest maade tsiviilkäibe taastamise kogemus maailmas puudub.

Document info
Document views363
Page views363
Page last viewedSat Dec 10 04:36:12 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments