X hits on this document

372 views

0 shares

0 downloads

0 comments

20 / 76

ning riigi omandisse jäetava maa kindlaksmääramine. Samuti seatakse maareformi käigus ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus või seaduses sätestatud juhul rendiõigus või kasutusvaldus maale (Pajo, Grünberg 2004).

Maareform, kui omandireformi osa, viiakse läbi ORASes ja MRSis sätestatud tingimustel ja korras. Maareformi suhtes rakendatakse ORASt, kui MRSist ei tulene teisiti (Pajo, Grünberg 2004). Eeltoodud MRSi refereeringust nähtub, et maareformi läbiviimisel tuleb eeskätt lähtuda MRSist ja üksnes sel juhul, kui MRSi üht või teist küsimust ei reguleeri, kohaldatakse ORASt. Nii näiteks on vaid ORASes sätestatud, milliseid tehinguid ja millistel tingimustel võib omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga teha enne selle tagastamise küsimuse otsustamist, samuti määrab ORAS ära õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisega seotud vaidluste lahendamise korra.

Maareformi erilisust omandireformi protsessis tõstab veel seegi, et kui teiste reformiseaduste (erastamisseadus, põllumajandusreformiseadus, eluruumide erastamise seadus, mitteeluruumide erastamise seadus) omandatakse vara (ehitised) vallasasjadena, siis antud juhul saab omandireformi lugeda lõppenuks alles kinnisasja moodustamisega, st alles siis, kui on läbitud ka maareform. Eeltoodust tuleneb, et paljudel juhtudel on maareform omandireformi lõpetav reform.

ORAS on MRSiga võrreldes õigustatud subjekti suhtes märksa soosivam. MRSis sätestatud maa mittetagastamise alused on ulatuslikumad. Võib väita, et maareform sujub paremini kui ülejäänud omandireform ja tekitab vähem vaidlusi. (Polman 1999).

Stephan Wegren on märkinud, et maareform on võtmefaktor otsustamaks ülemineku ühiskondade poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku. Maareform on väga tihedalt seotud vaesuse kõrvaldamise ja ühiskonna heaolu kasvuga maapiirkondades. Sellega on seletatav maareformi olulisus eelkõige endistes koloniaalriikides, kus muudel põhjustel omandisuhted ümber kujundatakse (Wegren 1998).

Eesti maareformi seadust ja sellega seonduvaid seadusi on korduvalt muudetud. Seejuures tuleb olulisemaks lugeda Riigikogu poolt 30. aprillil 1996. aastal

Document info
Document views372
Page views372
Page last viewedSun Dec 11 01:17:32 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments