X hits on this document

338 views

0 shares

0 downloads

0 comments

26 / 76

oluliselt laiem. Eelkõige on see seotud ehitise, hoone ja rajatise mõistete selgema eristamisega õigusaktides. Seega on maa ostueesõigusega erastamine seotud kas objekti või maakasutusõigusega (Pajo, Grünberg 2004).

Maareformi protsessi kiirendamiseks täiendati 30.11.1997 vastuvõetud seaduse muudatusega, mis sätestas esmakordselt ostueesõigusega erastamise avalduste esitamise tähtaja. Isikul, kellel maareformi seaduse alusel oli õigus maad ostueesõigusega erastada ja kes ei olnud vastavat avaldust esitanud, tuli see esitada 1998.aasta 1.jaanuariks. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus (Pajo 2000). 16.07.2000 jõustunud MRSi muudatusega täpsustati, et ehitise omandanud isikul tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldus esitada kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast Maa ostueesõigusega erastamisel omab olulist tähendust, kas erastatav maa asub tihe- või hajaasustusega alal. Põhiline erinevus seisneb erastatava maa ulatuses ja erastatava maa hinnas (Pajo, Grünberg 2004).

2.2.1 Ehitise mõiste maareformi seaduse tähenduses

Maa ostueesõigusega erastamise põhieelduseks on ehitise olemasolu ja selle kuulumine maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule. Kuid samas ei piisa üksnes teadmisest, kes on ehitise omanik, sest erastamise seisukohalt on oluline, millise ehitisega on tegemist. Ehitisi on võimalik liigitada väga erinevatel alustel, alustades näiteks sellest, kas tegemist on hoone või rajatisega, või kas tegemist on maaga püsivalt ühendatud või maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisega, või kas tegemist on õiguslikul alusel või õigusliku aluseta püstitatud ehitisega jne. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. MRSi § 6 lõige 3¹ sätestab, et ehitisena MRSi tähenduses ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi, seejuures on ehitise maaga ühendatus on põhikriteeriumiks, mille alusel eristatakse ehitisi MRSi tähenduses ajutistest ehitistest MRSi tähenduses .Seadusandja eristab MRSi regulatsioonis rangelt maapinnaga püsivalt ühendatud ehitiste (hoonete) erinevaid liike kasutusotstarbe (olemuse) järgi elamuks, suvilaks, aiamajaks, loomakasvatushooneks (hoonete kompleksiks) või muuks ehitiseks, andes olenevalt kasutusotstarbest ja sõltuvalt

Document info
Document views338
Page views338
Page last viewedTue Dec 06 19:13:23 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments