X hits on this document

341 views

0 shares

0 downloads

0 comments

31 / 76

Vastavalt MRSi § 22 lõigetele 1 ja 1¹ saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad (Pajo, Grünberg 2004).

MRSi § 22¹ lõige 1 teeb maa ostueesõigusega erastamise ulatuse kohta viite §le 7 (sh linna piires asuva maa tagastamine), mille lõige 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Seega, kuivõrd MRSi § 22¹ lõige 1 viitab §le 7, siis selles sätestatud mittetagastatava maa ulatus on üldnormiks maa ostueesõigusega erastamise ulatuse määramisele linnas, sõltumata sellest, kas ostueesõigusega erastamiseks taotletav maa asub maa-alal, millele on esitatud tagastamise taotlus või mitte. Teisisõnu, linnas on ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks isiku hoonete või rajatiste juurde kuuluv krunt või nende teenindamiseks vajalik maa (Pajo, Grünberg 2003).

MRSi § 7 lõike 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. MRSi § 7 lõikes 5¹ on sätestatud, et elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa.

Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui:

maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne ORASe jõustumist;

maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORASe jõustumist.22

Viimatinimetatud maa kasutamise tõendamise meetodit on praktikas suhteliselt keeruline rakendada, sest esitatavad maarendise (maamaksu) tasumise kviitungid on sageli puudulikult vormistatud (puudub aadress, millise maakasutuse eest

22 Maa-ameti kiri Mark Kaljulaiule 02.06.2000 nr 12-1/2584.

Document info
Document views341
Page views341
Page last viewedWed Dec 07 09:35:40 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments