X hits on this document

346 views

0 shares

0 downloads

0 comments

35 / 76

Seega annab volituste saamine kohalikule omavalitsusele võimaluse maareformi kiiremaks läbiviimiseks, eeldusel, et kohalikus omavalitsuses töötavad vajaliku kvalifikatsiooniga ametnikud. Samas aga, kuivõrd MRSi ja maareformiga seonduvaid õigusakte muudetakse ja täiendatakse väga tihti (keskmiselt üle kahe korra aastas), ei suuda (või ei taha) mitte kõik spetsialistid end kehtivate õigusaktidega kurssi viia ning kvalifitseeritud spetsialistide puudumine on mitmes kohalikus omavalitsuses tõsiseks probleemiks kujunenud. See on Tallinnas juba toonud ja toob kindlasti ka ilmselt edaspidi kaasa palju ametnike ebakompetentsusest tingitud kaebusi linnavalitsuse tegevuse osas.27. Maareformi protsessi käigus on kinnitust leidnud ka tõsiasi, et töö saab olla tulemuslik vaid siis , kui sellega tegelevad oma ala asjatundjad. maareformi praktilisel elluviimisel pole tunda mitte mingisugust teoreetilist ettevalmistamist, ning kogu töö on suures osas käinud katse – eksimuse meetodil (Grünberg 1997). Ebapiisav administratiivne suutlikkus on valdav probleem maareformide juures. Kui ametivõimud on hästi ette valmistatud, siis vähenevad kulud omandi vormistamiseks ning kogu protsessi arengut saab hästi jälgida (Adams 1995).

Eeltoiminguks, mida kohalik omavalitsus teeb, on ka korralduse andmine maa ostueesõigusega erastamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 punktist 3 tuleneb linnavalitsuse kohustus tagada oma haldusaktide õiguspärasus (Olle 2004). Lahtiseletatult tähendab see seda, et avaliku halduse teostamine saab tugineda ainult seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. Kohaliku omavalitsuse kohustus on juhinduda seadusest ning tagada ülesannete ja kohustuste täitmine seaduse alusel (Aedma jt 2004).

Samas on seoses omandireformi ülepaisutatud bürokraatiaga avalikkuses kujunenud järjekindlalt arvamus, seda eriti Tallinna osas, mille kohaselt kohalik omavalitsus on saamatu ja korrumpeerunud (Liiv 2001). Seadusi tuleb rakendada sisuliselt õigesti. Lähtuma peab nii seaduse sõnastusest, mõttest kui ka eesmärgist. See tähendab, et ükski asutus ei tohi oma tegevuses lähtuda formaalselt ühe seadusesätte sõnastusest, vaid peab nägema seoseid eri seaduste vahel ning aru saama, mis eesmärgil ja millise mõttega mingi küsimus seaduses reguleeritud (Pajo 2002). Vastavalt kohaliku

27 Arvamuse aluseks on erinevad kohtulahendid, millega autor on magistritööd kirjutades tutvunud aga ka isiklikel kogemustel lTallinna linnavalitsuse erinevates ametites maareformi  läbiviimisel.

Document info
Document views346
Page views346
Page last viewedWed Dec 07 15:02:07 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments