X hits on this document

313 views

0 shares

0 downloads

0 comments

37 / 76

2.4 Maareformi dünaamika

Alljärgnevalt analüüsib autor Maa-ametist saadud katastriüksuste registreerimist kajastavate arvandmete ja kogutud materjalide alusel, millised seadusandlikud muudatused on enim mõju avaldanud maareformi dünaamikale ning annab ülevaate maareformi läbiviimisest seisuga 30.september 2004.

2.4.1 Maareformi dünaamika ja selle seos õigusliku regulatsiooniga

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990. aasta 20. detsembri otsus “Maareformist” pani aluse maareformile Eestis. Selle otsusega anti maareformile suund. Arutelude käigus sai maaseadusest maareformi seadus, mis võeti vastu, nagu juba märgitud, 1991. aasta 17. oktoobril. Otsus maareformi seaduse rakendamiseks võeti vastu 1991. aasta 19.detsembril. Järgnevalt asuti kehtestama Vabariigi Valitsuse rakendusakte maareformi läbiviimiseks ning moodustati komisjonid avalduste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks. Kõigeks selleks kulus oodatust kauem aega, mistõttu maareform 1992. aastal praktiliselt seisis (Aasmäe 1995).

Esimesed tagastatud maa katastriüksused registreeriti alles 1993. aastal. 1994. aastal tehti kolm esimest ostueesõigusega maa erastamise tehingut (Aedla 1998). Arvukatele probleemidele vaatamata on maareformi tempo iga aastaga kasvanud, saavutades maksimumtaseme aastatel 1998-1999. Edaspidi on maareformi läbiviimist kajastav katastriüksuste registreerimine tasapisi vähenenud. Kuigi katastris registreerimine peegeldab ainult maareformi lõppfaasi, on sisuliste andmete puudumisel võimalik analüüsida siiski vaid katastri tulemusi (Kendra 1998).

Katastriüksuste registreerimise dünaamikat ajavahemikus aastatel 1994-2004 kajastavad tabel 1 ning joonis 128.

28Allikas: Maa-ameti teabebüroo.

Document info
Document views313
Page views313
Page last viewedSat Dec 03 07:22:15 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments