X hits on this document

359 views

0 shares

0 downloads

0 comments

39 / 76

Joonis 1 Katastriüksuste registreerimise dünaamika Eesti Vabariigis 1994-2004

Allikas: Maa-ameti teabebüroo.

Algselt oli maareformi läbiviimisel põhirõhk pandud sellele, et maa saaks tagastamise või erastamise teel kiiresti omaniku ja tuleks tsiviilkäibesse. Tagaplaanile jäi üks

seaduses sätestatud maareformi põhieesmärke - luua eeldused maa efektiivseks kasutamiseks. Alates 1996. aasta muudatuse jõustumisest kuni 28. märtsini 1999 kehtis nõue, mille kohaselt oli linnades (tiheasutusega aladel) ehitise teenindamiseks vajalik maa määrata planeerimis- ja ehitusseaduse alusel. Seadus ei teinud vahet, kas tegemist oli elamuga või mitte, uusi katastriüksusi oli võimalik moodustada üksnes kehtestatud detailplaneeringute alusel (Pajo 2002). Kogutud dokumente ning Maa-ametist saadud statistilisi andmeid analüüsides on autor jõudnud järeldusele, et viimatinimetatud nõuet omavalitsused üldjuhul ei järginud ning katastriüksuste moodustamine jätkus ka aladel kus detailplaneering puudus29 Maareformi dünaamikat Eesti Vabariigis sh Tallinnas ja Tartus ajavahemikus 1994-2004 illustreerivad tabel 1 ning joonised 1, 2 ja 3.

29 Dokumendid (plaanid, linnavalitsuse otsused jms) paiknevad Tallinna Maa-ameti arhiivis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis.

Document info
Document views359
Page views359
Page last viewedFri Dec 09 11:35:08 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments