X hits on this document

361 views

0 shares

0 downloads

0 comments

41 / 76

Kuni 1996. aastani oli vabariigis (ka Tallinnas ja Tartus) valdav maade tagastamine. Seda põhjusel, et maade erastamist ei võinud alustada enne tagastamisküsimuse otsustamist, samuti ei võimaldanud eriti kiiret tempot taasloodud maakatastri ja kinnistusraamatu süsteemi juurutamisega seotud probleemid. Maido Pajo on märkinud, et pärast 1996. aasta juunis jõustunud kardinaalseid seadusemuudatusi on maade tagastamise ja erastamise tempo võrdsustunud (Pajo 2000). Maade erastamine hoogustus 1996. aastast ning 1999. aastal lisandus vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamine. Kõige intensiivsemaks maa erastamise perioodiks – seda just ostueesõigusega erastamisel - tuleb pidada aastaid 1997-1999, mille järel on saabunud suhteline stabiilsus. Eeltoodut kinnitab ka tabelis 1 toodud katastriüksuste registreerimise statistika. Kui Maa-ameti andmete kohaselt registreeriti ostueesõigusega erastamise käigus moodustatud katastriüksusi 1995. aastal vabariigi ulatuses kogupindalaga 763 ha, siis1996. aastal oli vastav näitaja 9062 ha ning 1997. aastal 62 629 ha. 1999. aastal registreeriti kokku 119 823 ha, edasi on toimunud katastriüksuste registreerimisel märgatav aeglustumine. Maa-ameti andmetel registreeriti 2001. aastal 63 088 ha ning 2003. aastal oli vastav näitaja 29 249 ha. Maade tagastamiseks moodustatud katastriüksuste osas on vastavad näitajad 12 2374 ha, 169 859 ha ja 181 231 ha. 1999. aastal registreeriti kokku 165 301 ha, 2001. aastal 108 484 ha ning 2003. aastal oli vastav näitaja 112 406 ha (tabel 1).

Maa-ameti teabebüroost saadud andmete analüüs kajastab maa ostueesõigusega erastamise menetluse hoogustumist alates 1996 aastast. Samuti võib täheldada, et maade ostueesõigusega erastamine vabariigis saavutas kõrgtaseme 1999. aastal, hiljem on tempo raugenud. Maareformi läbiviimisel tagastatud maade osas võib täheldada ühtlasemat tempot, siiski on märgata katastriüksuste registreerimise aeglustumist peale 1999. aastat (tabel 1).

Alates 1995. aastast on võimalik maade tagastamisel, erastamisel, munitsipaliseerimisel ja riigi omandisse jätmisel moodustada katastriüksusi ja koostada maaüksuse plaane olemasoleva plaani – ja kaardimaterjali alusel. Esialgu oli nimetatud võimalus vastavalt kehtestatud korrale (avaldatud RT I 1995, 24, 345) tiheasustusega aladel (ka linnades) ning alates 1998 aastast laiendati õigust kasutada olemasolevat plaani- või kaardimaterjali katastriüksuse moodustamisel ka hajaasustusega aladele .

Document info
Document views361
Page views361
Page last viewedFri Dec 09 13:55:19 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments