X hits on this document

355 views

0 shares

0 downloads

0 comments

42 / 76

Minister V. Reiljan märkis 1997. aastal antud intervjuus, et ostueesõigusega erastamine on liikunud tõusvas joones, selgitades, et kui 1994 aastal tehti vabariigis kolm ostueesõigusega erastamise lepingut, 1995. aastal 661, 1996 arvestuslikult 5000 (sh detsembris 1300) (Aedla 1997). Juba 1998. aastal oli lepingute hulk ca 30 000 (Aedla 1998). Samas märgib intervjueeritav, et Harjumaal, sh Tallinnas, on maareformi kulg tervikuna vilets, tuues näitena, et samal ajal kui Harjumaal on tagastatud 1997 aasta alguseks 15 000 ha maad on Tartumaal tagastatud ca 47 000 ha. (Aedla 1997).

Maade tagastamise tempot on kindlasti mõjutanud muuhulgas ka raha puudus. Nimelt toimus maareformi algaastail kogu maareform riigi kulul, alates 1996. aasta MRSi muudatuse jõustumisest toimub maa tagastamine riigi kulul vaid endistele omanikele ja nende esimese ringi pärijatele. Teistele toimub reformimine subjektide endi kulul (Virma 1997).

2001. aastal märgib Maido Pajo, et reformi läbiviimise tempo on saavutanud stabiilsuse, arvestades kõikide tegurite - maakatastri, kinnistusameti, maamõõtjate, maataotlejate ja ressursside koosmõju. Edaspidi ei ole välistatud reformi mõningane aeglustumine keerulisemate probleemide ja kohtuvaidluste tõttu. Eriti puudutab see maa kaasomandisse erastamise ja tagastamisega seotud küsimusi (Pajo 2001). Samuti on maade tagastamine lõpule jõudmas. Lahendamist vajavad enamasti vaidlustega sisustatud avaldused (Kendra jt 2001).

Joonisel 1 esitatud andmetest selgub, et 2004. aastal edeneb endiselt suhteliselt visalt maade munitsipaliseerimine. Juba 1997 aastal on toonane minister V. Reiljan intervjuus “Ärilelule” märkinud, et omavalitsuste tööd näitab kõige paremini munitsipaliseerimine, viidates aeglasele munitsipaliseerimise tempole (Aedla 1997). Ka 2002. aastal märgib Maido Pajo, et munitsipaliseerimise tempo on aeglane, lisades oletuse, et valitsus tegeleb põhiliselt maa riigiomandisse jätmisega, sealhulgas reservmaadena, olles jätnud omavalitsuste taotlused tagaplaanile. Lisades, et ilmselt ei ole ka omavalitsuste ühine surve maade munitsipaliseerimiseks piisav (Pajo 2002).

Peamised tegurid, mis on pidurdanud maade munitsipaliseerimise tempot, on:

Document info
Document views355
Page views355
Page last viewedThu Dec 08 16:36:03 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments