X hits on this document

344 views

0 shares

0 downloads

0 comments

43 / 76

omavalitsuste vähene huvi;

piiratud ressursid (inimtööjõud, tehnoloogilised vahendid, rahalised vahendid);

eelarvamus, mille kohaselt riik ei soodusta maade munitsipaliseerimist (Mugu 2000).

Arvestades, et 1919. aastal alanud maareformi kuulutas president Konstantin Päts lõppenuks 1938. aastal, võiks Maido Pajo arvamuse kohaselt praegune reform lõppeda orienteeruvalt aastal 2010 (Pajo 2001).

Eeltoodut kokkuvõttes on maareformi tempot enim mõjutanud muudatused maareformi reguleerivates õigusaktides:

1996. aasta aprillis vastuvõetud MRSi muudatused, mille tulemusena lihtsustusid reformitoiminguid;

1995 ja 1998 vastuvõetud VV määrused, mis võimaldavad moodustada katastriüksusi olemasolevate plaani- ja kaardimaterjalide alusel;

1999. aasta märtsis vastu võetud MRSi muudatus, mis võimaldab tiheasustustega aladel, sh linnades, ilma detailplaneeringut koostamata uute katastriüksuste moodustamise.

2.4.2 Maareformi seis Eesti Vabariigis tegevusvaldkondade lõikes seisuga 30. september 2004

Eesti pindala on 45 227 km2. Sellest on 30. septembril 2004. aastal maakatastris registreeritud 34 945 km2, ehk 77,3% kogu pindalast. Joonis 3 näitab maareformi seisu vabariigis tegevusvaldkondade lõikes.

Document info
Document views344
Page views344
Page last viewedWed Dec 07 12:41:03 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments