X hits on this document

515 views

0 shares

0 downloads

0 comments

57 / 76

Lähtudes eeltoodud sõnastusest tekib küsimus, kuidas käsitletakse pärast 1. jaanuari 2003. a väljastatud ehitusluba MRSi mõttes – kas on õiguslikuks aluseks maa ostueesõigusega erastamisel või mitte.

Juhul kui on, on väga keeruline tuvastada ehitise omandiõigust ning teha kindlaks, kes on erastamise õigustatud subjekt, kuivõrd ehitusluba väljastatakse vastavalt EhSile selle taotlejale ning mitte üksnes maa kasutusõiguse omanikule. Seega, peaks olema täpsemini reguleeritud, mis staatuses on ehitusloa omanik MRS mõttes.

Juhul kui pärast 1. jaanuari 2003. a väljastatud ehitusluba ei ole õiguslikuks aluseks maa ostueesõigusega erastamisel, peaks see selgemini väljenduma MRS sõnastuses, kuivõrd sellelt pinnalt on tekkinud rida vaidlusi ja erinevaid tõlgendusi.

2.5.4 reformitava maatüki piiride ja suuruse määratlemisel ilmnenud probleemid

Tagastamisele kuuluva maatüki määramine

1940. aasta 23. juulil võeti Riigivolikogu poolt vastu “Deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks”, millega maa natsionaliseeriti ja lülitati käibest välja kui kapitalistliku kasumi objekt (Tiido 1960)

Praktikas ei pruukinud järgneda maa õigusvastaselt võõrandamisele maa kasutusõiguse äravõtmist, sest majaomanikud jätkasid nendele kuuluvate ehitiste juurde teenindamiseks vajaliku maa kasutamist. Käesoleva maareformi läbiviimisel on ilmnenud, et mõningatel juhtumitel ei toimunud maakasutuse ümbervormistamist vastavalt kehtinud õigusaktidele. Antud asjaolu on olnud kujunenud tõsiseks probleemiks maareformi läbiviimisel, kuivõrd maade erastamisel on oluline määrata õiguspärane maakasutuse ulatus ja piirid, mis olid kasutusele võetud enne Aluste jõustumist42.

42 Nt Nõmme linnaosa maakasutust puudutavad dokumendid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis.

Document info
Document views515
Page views515
Page last viewedTue Jan 17 19:45:43 UTC 2017
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments