X hits on this document

352 views

0 shares

0 downloads

0 comments

61 / 76

poole. Maa erastamise õigus on antud istanduste ja farmide omanikele (Pajo 2000). Kuni 28. märtsini 1999 ei teinud MRS vahet, kas oli tegemist elamuga või mitte. MRS § 7 lõige 5 lubas muuta seniste kruntide suurust, kui see on planeeringu kohaselt otstarbekas. Samal ajal lubas seadus jätta ehitise omaniku kasutusse kogu tema senises kasutuses oleva maa. Ka sel juhul pidi senine maakasutus olema planeeringu järgi otstarbekas. Lisatingimusena oli ettenähtud, et maa pidi kasutuses olema võetud enne Aluste jõustumist. Kõik eeltoodu kehtis ka elamute kohta.. Pärast eelnimetatud seadusemuudatuse jõustumist määrab kohalik omavalitsus kindlaks ka linnades asuvate ehitiste teenindusmaa vastavalt MRSile valitsuse kehtestatud korras, mitte planeerimis- ja ehitusseaduse alusel (Pajo, Grünberg 2004).

Alates 28. märtsist 1999 jõustunud MRSi muudatusest sätestati erisused teenindusmaa määramiseks linnades ja tiheasustusega aladel paiknevate elamute juurde (Pajo, Grünberg 2004). Kuni muudatuse jõustumiseni oli ehitise omanikul ostueesõigusega erastada maa, mis oli kasutuses vastavate maakasutusõigust tõendavate dokumentide alusel. Seejuures oli üldjuhul välistatud maa ostueesõigusega erastamine tagastamistaotluse olemasolu korral juhul kui puudus Eesti NSV Maakoodeksi alusel vormistatud maa looduses eraldamise akt. Erand oli vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel maa ostueesõigusega erastamine. Ka Maa-amet on oma selgituses märkinud “… Kuigi MRSis on sätestatud, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka loetakse kogu tema kasutuses olev maa, … kui maa on kasutusse võetud enne Aluste jõustumist, ei ole seadusandja siin kunagi silmas pidanud maa omavolilist kasutamist …”.44

Samal ajal märgib nn reservmaade erastamise kohta  Uno Mereste “… linnavalitsus on abilinnapea isikus asunud kindlale seisukohale täita maksku, mis maksab seadust, tõlgendades seda aga mitte nii, nagu seda tõlgendada tuleb, vaid nii, et paljud perekonnad peavad oma reservmaasiiludest ja neisse aastakümnetega mahutatud tööst ilma jääma ….”

44 Maa-amet kiri Arvo Uukivile 30.04.1999 nr 1-6/2110 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr II-3/191/97 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3/142/97.

Document info
Document views352
Page views352
Page last viewedThu Dec 08 06:44:09 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments