X hits on this document

353 views

0 shares

0 downloads

0 comments

63 / 76

alusel tunnistati maa tagastamise aluseks olnud linnavalitsuse otsus täielikult seadusevastaseks, ei ole juba tagastatud maad võimalik taotlejale ostueesõigusega erastada, kuivõrd see on võõrandatud kinnisasjana heausksele omanikule ning reformi ei ole võimalik tagasi pöörata.45. Tiina Roosma esitas Tallinna linnapeale avalduse kahju heastamiseks, mis ka rahuldati.

Eeltoodud näitest tuleneb: vaatamata asjaolule, et Tallinna linnavalitsus juhindus 1998. aasta otsuse tegemisel maa tagastamise ajal kehtinud MRSi redaktsioonist, arvestas nii Maa-ameti poolsete selgituste kui ka jõustunud kohtulahenditega, tunnistati maa tagastamine täielikult seadusevastaseks seetõttu, et tagastamisel ei arvestatud 1999. aastal jõustunud maareformi seaduse muudatusega, mille kohaselt saab elamu omanik ostueesõigusega erastada mitte ainult maakoodeksi alusel kasutuses olnud maad vaid ka nn reservmaad, mille kasutamist saab tõendada MRSis sätestatud alustel.

1996. aasta maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega sätestati nõue, et õigusvastaselt võõrandatud maatüki erastamist, väljaarvatud ostueesõigusega erastamine, alustatakse pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamist. Seega ostueesõigusega erastamist võib alustada enne õigusvastaselt võõrandatud maatüki tagastamise otsustamist. Vastavalt seadusandlusele - ainult alustada, mitte aga erastada, sest võõrandamise keelab üldnorm. Seega oli maa tagastamise küsimuse otsustamine 1998 aastal enne ostueesõigusega erastamise otsustamist otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt õige. Alates kolmanda maareformi seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumisest 29. märtsist 2001 otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda kui valla/linnavalitsus on korraldusega ostueesõigusega erastatava  maa suuruse ja pindala ära määranud. Seega on Tiina Roosma kaebuses toodud maa tagastamise otsustamine enne maa ostueesõigusega erastamist vastavalt kehtinud õigusaktidele olnud loogiline. Probleem tuleneb 28. märtsist 1999 jõustunud MRSi (avaldatud RT I 1999, 27, 390) ja tagastamise otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonide diametraalsest erinevusest. Kirjeldatud nn Roosma kohtulahendi alusel laekus Tallinna linnavalitsusele lahendamiseks ka teisi analoogilise sisuga kaebusi.

45 Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr II-3/358/99

Document info
Document views353
Page views353
Page last viewedThu Dec 08 10:11:56 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments