X hits on this document

308 views

0 shares

0 downloads

0 comments

9 / 76

põllumajanduslikku organisatsiooni. See oli poliitilistel põhjustel valitsuse algatatud ümberjagamine. Valitsus pidi samal ajal toetama nii arengumeetodeid, farmide finantseerimisvõimaluste parandamist ja turustamist ning leidma meetodeid, kuidas maa kasutamist efektiivemaks muuta.

1.2 Maareformid Kesk- ja Ida-Euroopas

Maareform endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides ja Kesk- ning Ida-Euroopas erineb oma olemuselt mujal maailmas läbiviidavatest reformidest oma eesmärgi poolest - selleks on esmajoones maa kui vara tsiviilkäibesse tagasitoomine. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et maareform on nii Kesk- kui ka Ida-Euroopas käimasoleva põllumajandusreformi edukuse võti (Swinnen 1999).

1989. aasta Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvate maareformide eesmärkidena on Johan Swinnen märkinud:

tagada majanduslik efektiivsus;

vajadus tuua sisse turumajanduse põhimõtted;

suurendada eraomandi tähtsust ja tulusust;

taastada endiste omanike õigused, mida riik on ära võtnud ;

tagada farmitöötajate sotsiaalsed õigused (Swinnen 2004).

Oluliseks on peetud põhimõtet, et maa omandamise kulud oleksid riigile minimaalsed. B. Rabinovich on 1991. aastal märkinud, et üleminek turumajandusele on mõeldamatu ilma maareformi läbiviimiseta (Rabinovich 1991). Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on maareformi käigus kohaldatud nii maade tagastamist kui ka erastamist (Munro, Faure 1995).

Maareformi läbiviimine, selle meetodid ja vahendid on riigiti erinevad. Mõningatel juhtudel on leitud, et maa tagastamine oleks liialt aeganõudev ning seetõttu on eelistatud vara tagastamisele selle kompenseerimist.

Meetodi valik on sõltunud:

ajaloolisest taustast - millised on olnud varasemad maaomandi suhted, sh maasuhted nn sotsialismi tingimustes;

etniline paiknemine - maaomandisuhted tulenevalt etnilisest päritolust;

Document info
Document views308
Page views308
Page last viewedFri Nov 11 10:47:37 UTC 2016
Pages76
Paragraphs700
Words15855

Comments